1. Jeesus kuradi kiusata 31,6 MB
   1310vju1977lseml002 # Mt 4:1-10,17 # 1:09:00 # 20.02.1977
   [Legendilt: Hommikusel jumalateenistusel.]
   Kiusatus on meil siis, kui peame valima.
   Hea ja kurja tundmise puu täpsem tähendus: valiku puu.
   Jeesusel oli valiku küsimus, milline tee valida evangeeliumi kuulutamiseks.
   Laiale teele mahuvad massid.
   Kitsalt teelt võib ära minna nii liigse ranguse kui liigse liberaalsusega.
   Nikolaose ja nikolaiitide ja gnostikute patt: tõid maailma kogudusse.
   2. kiri Timoteosele - Pauluse viimane kiri.
   2Tm 3:1-5.
   Pühadus on kitsas tee ja see on range valik.
   Leib oli see, mida saatan esimesena pakkus.
   Kehalised ja hingelised vajadused.
   Õnnelikkus ja joobumus.
   Uues Testamendis ei räägita evangeelsest muusikast.
   Usuelu on igapäevane sõda.
   Usuelu ei teki vaimustuse sunnil.
   Kunsti ja muusikat saab kergesti vastu võtta.
   Sensatsiooni ja põnevuse kasutamisest evangeeliumi kuulutuse juures.
   Saatan õhutab fanatismi ja moonutab Piibli tõdesid.
   Jeesus tuli kuulutama, mitte laulma.
   1Kr 2:10. Rm 10:14. Jh 3:6.
   Liha teel jumalalapsi sünnitades on tulemuseks liha.
   1Kr 10:26. Mk 12:29.
   Peame õppima kitsast teed.
   Ärgem pakkugem koguduses neid rõõme, mida maailm pakub.
   Millest algab peale evangeeliumi kuulutamine?

2. Kaasaegse rütmimuusika mõjust inimesele ja kasutamisest evangeelses töös 69,2 MB
   1311vmu1977lseml003 # - # 2:31:12 # 19.02.1977
   [Lint: A32/I+IV.]
   [Salvestuse auk 2:02:46 juures.]
   Rütmimuusika küsimustes on tekkinud probleeme ja on vaja saada selgust.
   Rütmimuusika on oma põhiolemuses maailma muusika.
   Inimene teeb muusikat ja see jõuab edasi teisele inimesele.
   Muusika liikidest.
   Rahvamuusika, tõsine muusika, kerge muusika.
   Alates 1850. aastatest on toimunud suurem lahknemine tõsise ja kerge muusika vahel.
   Kerge muusika: meeleolumuusika, rahvalik muusika, tantsumuusika, jazz-muusika, biit- ehk rokkmuusika.
   Tantsumuusika on kerge muusika aluseks.
   Muusika neli külge.
   1. Vältus -> rütm.
   2. Kõrgus -> laad, helistik, meloodia.
   3. Tugevus -> dünaamika.
   4. Värv ehk tämber -> sõltub pillist.
   Faktuurne ehk mitmehäälne muusika.
   Pantomiim - tantsuteater.
   Neandertali tasemel oli tungide muusika.
   Muusika tarbimise osakaaludest.
   Noorte inimestega suhtlemiseks ei pea valima rütmimuusikat.
   Käsi kokku lüües astume inimestest madalamale, primitiivsele ahvide tasapinnale.
   Rooma ühiskonnas oli tantsul suur osa.
   Keskajal tõrjutakse tants usudogmade kaudu välja, käsi kokku ei taota.
   Renessansi ehk sisuliselt uuspaganlusega hakkas tantsu tähtsus taas tõusma.
   Paabeli muusika on sisuliselt tantsumuusika.
   Algkogudus ei tantsinud ega kasutanud rütmimuusikat.
   On olemas mürapillid.
   Koguduses tuleb teha range valik, milliseid pille kasutada ja milliseid mitte.
   Templimuusikas kasutati simbalit.
   Simbal ja mõned muud olid alguses tantsimise muusika jaoks, mitte omaette muusikaks.
   Trummiks tõlgitud muusikariist on tegelikult tamburiin.
   Tamburiiniga ringtantsud olid mõeldud vaid neidudele.
   Tantsude kohta pole kirjas Jumala korraldust.
   Mirjam kordas minevikus tehtud asju ja hiljem sai ka üleastujaks.
   Ka Jumala antud muusikaga seotud korralduste puhul pole Jumal midagi määranud.
   Me ei õigusta Taaveti teatud, st. kõiki käitumisi.
   Mürapillidest, mille helispekter on sagedusi täis, on raske üle laulda.
   Gitara oli kandle sarnane pill.
   Elektrikitarr on sarnane mürapillidega.
   Ka klaveri alumised toonid tugevalt mängituna sisaldavad palju müra.
   Müra muusika esitamisel.
   Johannese ilmutuses ei ole mainitud löökpille.
   Rütmimuusika võetakse enamasti vastu sensomotoorselt ja kehaga.
   Tugeva heli mõjust muusikas.
   Rütmimuusika annab inimesele heaolutunde ja tekitab ka sõltuvust.
   Meeleparandus tähendab mõtteviisi ja arusaamise muutust.
   Evangeelses töös rütmimuusika kasutamisest.
   Inimeses tekib vaid tugev lihalik erutus, kui pakkuda tugevat muusikat, järelemõtlemist ei saa oodata.
   Kui anda edasi käsk tulla ette, tuleb sellises seisus inimene kergemini.
   Mis lihast on sündinud, on liha.
   Kui seda muusikat enam ei pakuta, võib tekkida pettumus, muututakse kurjaks, usku peetaksegi oopiumiks.
   Eestis on sedalaadi tööd tehtud juba 6 aastat.
   Kus on need noored, kes on sellise evangeeliumikuulutusega eestpalvel käinud?
   Surnud tuhaasemed.
   Need, kes on "tulnud" intensiivse muusika kaudu, ei taha kuulda sõna (-kuulutust), vaid tahavad vaid muusikat.
   Kirikusse toodud viinapudel ei muutu sellepärast veel vaimulikuks.
   Koguduse maailma sarnane olemisega muutub valgus pimeduseks.
   Kui lähme maailma võitma maailma meetoditega, siis maailmastume ise, aga maailm ei kristianiseeru.
   Maailm ei vaadanud algkogudusele tunnustavalt maailma muusika kasutamise ega kreeka filosoofia pärast.
   "Peaasi, et noored tulevad!" - müramuusikaga kutsudes on petmine, kui siis tantsida ei lasta.
   Tänapäeva paralleelina oleks algkogudus pidanud rajama amfiteatri.
   Müramuusika algallikas on saatan.
   Jumalariigis peame asju korraldama nii, nagu Jumal seda soovib, maailm tehku oma.
   Mitte iga muusika, kus on rütm, pole rütmimuusika.
   Muusikat ei pea ka vaid nii kuulama, et ühtegi tundevirvendust ei ole - eelnev käis selle kohta, kus ongi ainult liha.
   Suur osa ümbritsevast muusikat ei ole popmuusika.
   Maailma muusikat kasutades peame väga hoolikalt valima.
   Ka mitte-mürapille saab kasutada müraks või mängida sentimentaalselt.
   Müra on kahjulik.
   Ka selle nimel ei saa lubada, et võib-olla üks inimene saab päästetud - aga kas ta just selle läbi saab päästetud?

3. Rooma pillid ja muusika 1. sajandil 54,2 MB
   1312vmu1977lseml004 # - # 1:58:21 # 20.02.1977
   [Lint: A32/IV+II.]
   [Legendilt: Väljavõtteid loengust.
   Katkendite vahed: 8:47, 17:23, 48:36, 1:02:22, 1:10:30, 1:45:59.]
   Lühidalt algkristluse ajaloost 1. sajandil.
   Muusikainstrumente täiustati, sest kreeklaste pillid olid väikesed ja vaiksed.
   Täiustati nii, et oleks tugevam kõla.
   Kreeklaste lüüra oli 50 cm kõrge, roomlased tegid osad isegi tõllasuurused.
   Lisati keelte arvu.
   Mõeldi välja uusi pille, nt. terava ja valju heliga vesiorel.
   Roomlased võtsid kasutusele ka trummid ja taldrikud.
   Mürapillidel oli oluline koht Dionysose kultuses.
   Pandi kokku suuri ansambleid.
   Roomas oli oluline tants.
   See annab inimesele füüsilist energiat.
   Roomas nimetati tantsu pantomiimiks.
   Muusika osatähtsus oli Roomas väga suur.
   1Pt 4:4.
   Rooma muusikat võib nimetada rütmimuusikaks.
   Ilm 11:8. Mt 16:6. Jk 1:26. 2Kr 6:14-17. Jk 4:1-10.
   1Kr 9:14-22. Jh 8:44. Jh 17:14. Mt 6:24.
   Jeesuse valikud.
   Nikolaiidid ja gnostitsism - kasuta maailma meetodeid.
   Rooma muusika pakub kära, sellega ei käi kokku tasadus ja kasinus.
   Issand ei saanud oma tõdesid selgeks teha ja saatis koguduse taas ristile.
   Paabeli/Babüloni all mõeldakse algkristluse ajal Roomat.
   Ilm 18:22-23, 17:1, 18:7, 17:4, 18:4, 18:3, 18:7, 19:2, 18:2, 17:6, 18:5.
   Iga tantsumuusika on sisemiselt Paabeli muusika.
   Paabeli muusika: ülepingutatud vajadused, silmatorkavus, liialdamine.
   Afekteeritus on samuti Piiblis nimetatud pattude hulgas, seega ei tohi seda koguduses tekitada.
   Ühel päeval Paabelit enam ei ole, ta on roiskumas ja lagunemas.
   Imestame: aga algus oli ju nii tore!
   Paabeli muusikat pole suudetud teha selliseks, et sellest oleks midagi kasutatavat.
   Ei peaks küsima, et kui lähedale võib maailmale minna, et veel ellu jääda.
   Küsima peaks, kui kaugele on võimalik maailmas elades maailmast minna.
   Paabeli muusika ei ole maitse küsimus.
   Muusikateadlane peaks muusikat propageerima, aga hoopis hoiatab.
   Piibel ei tea midagi noortest ja vanadest usklikutest, vahede löömist soovib keegi teine.
   Rooma põhimõte: jaota ja valitse.
   Kristuse ihus töötavad kõik generatsioonid koos.
   Muusika küsimus on vaimsuse küsimus.
   Rooma kultuuri sarnasust tänapäeva kultuuriga on märganud paljud.
   Varaste kirikuisade arvamusi rooma kultuurist.
   Klemens Aleksandriast.
   Vaimulikul rõõmul ärgu olgu midagi ühist komosega.
   Vassili Kaisareast.
   Helilooja Ambrosius.
   Hieronymos.
   Jumalale tuleb kiitust laulda eelkõige südame ja mõtteviisiga.
   Mida laulad huultega, seda laula ka südames ja avaldugu see tegudes.
   Chrysostomos ehk Johannes Kuldsuu.

4. Siioni muusika ja Paabeli muusika 39,5 MB
   1313vmu1977lseml005 # - # 1:26:15 # 21.02.1977
   [Lint: A32/II+III.]
   Pühade asjade suhtes peab meil olema aukartus.
   Algkoguduses ei olnud uskmatutele mõeldud erimuusikat.
   Uus Testament räägib muusikast väga vähe: parimal juhul 0,25%.
   Pannes muusika esikohale, ei jälgi me Uue Testamendi proportsioone.
   Mt 11:17, 25:15, 24:31, 26:30. Mk 14:26. Lk 1:42,64.
   Ap 16:25. 1Kr 14:7-8,15,26. Ef 5:19. Kl 3:16. 1Ts 4:16. Jk 5:13.
   Ilmutuse raamatus ei räägitagi uue maa ja taeva juures enam muusikast.
   Ekklesia - maailmast välja kutsutud.
   Iga asja ei maksa maailma porist kogudusse tassida.
   Kogudusse tulles tuleb enne jalad puhtaks pühkida, see on püha paik.
   Aabraham tuli välja Kaldeast, see on Paabelist.
   Iisrael ei võtnud teiste rahvaste keskel viibides muusikainstrumente endi keskile kaasa.
   Meie väljatulek maailmast on vaimne.
   Hiljem kirik maailmastus, oli kirik kirikus oma pühade inimestega.
   Kui meie maailmastume, peab Jumal meid kõrvale panema.
   Maailm naerab meie üle, kui me maailma muusika vastu võtame.
   Kõikidel aegadel on kogudus kasutanud ka maailma muusikat, aga läbi suure filtri.
   Ka 20. sajandil on erinevat muusikat, ka ilusat, miks võtame siis vastu kõige halvema sellest?
   Alaealiste kogu ei saa kogudusele dikteerida, mis muusikat tuleb kasutada.
   Valik ja nõudlikkus ei tähenda vaesust.
   Ef 5:19.
   Mis on täpsemalt psalmid, hümnid, vaimulikud laulud.
   Psalmides oli esiplaanil tekst, mitte muusika, neid esitati pool-lauldes.
   'Sela' võimalik tähendus: pillisaade ilma tekstita või vastulaulmise vahetuse koht.
   Hümne ehk kiituselaule lauldi ilma saateta.
   Oodi ehk vaimulikku laulu lauldi kas häälega või sisemiselt, ja seda vaimus.
   Meil on rikkalikult kristlikku muusikat ja me ei pea seda otsima kolgastest.
   Kasutage muusikat, aga mitte sellist, mis läheb liialdustesse.
   Paabeli ja Siioni muusika erinevus tuleb vaimulaadist.
   Paabeli muusika oli liialdav nii helitugevuse kui rütmiga.
   Paabeli muusika mõju on joobnustav, Siioni oma karge ja kaine.
   Vaimulik muusika ei aja purju.
   Paabeli muusika tõstab esile inimest.
   Kui kõik räägivad ansamblist, on see tunnus, et see on Paabeli muusika.
   Paabeli muusika mentaliteet: vaadake mind!
   Siioni muusika: kõik räägivad Jumalast.
   Siioni muusika eesmärk on kaasa aidata pühitsusele: tasane, südamest alandlik, väga tasakaalukas inimene.
   Paabeli muusika toetub massidele ja ka mõjutab neid.
   Siioni muusika ei pea meeldima tuhandetele ja miljonitele.
   Siioni muusika peab kogudust suunama pühitsuse teele.
   Kolossa kirjas tõlgitud sõna 'kired' on kreeka keeles 'pathos', mis tähendab afekti, tugevat tunnet üldiselt.
   'Ethos' on vastand 'pathos'-ele.
   Vana inimesega tuleb mitmed asjad maha panna, mille pärast tuleb Jumala viha.
   Efesose kirjas räägitakse samu asju ja lisaks: ärge saage nende kaaslaseks.
   Tasased inimesed võivad selle muusika kaudu muutuda väga närviliseks.
   Müra on inimese tapja.
   Pidutsejad: otsivad pidevat vaheldust.
   Vaimu vili on kõik tunnused korraga, mis Galaatia kirjas loetletud.
   Õndsakskiitmistest.
   Siioni muusika peab olema kooskõlas uuendatud inimesega.
   Jumalik muusika on jumaliku inimese peegel.
   Jeesus on tulnud meid vabastama meie isekusest, aga mitte isiksusest, individuaalsusest.
   Vaimuliku muusika suhtes on olemas erinevad maitsed, aga mürgi suhtes ei saa rääkida maitsest.